La’o Hamutuk

Bulletin  |  Surat Popular  |  Topic index  |  Reports & Announcements  |  Updates
Reference  |   Presentations  |  Mission Statement  |  LH Blog  |  Search  |  Home
English original

husi East Timor Action Network/US:

Kongresu Hateten ba Australia atu tenke trata Timor-Leste Justu
no halo Ejizesnia Atu Koalia Tesi-Lia Fronteira Permanente

Kontatu: John M. Miller, +1-718-596-7668; +1-917-690-4391
Karen Orenstein, +1-202-544-6071

Marzu 9, 2004 – Membrus Uma Reprezentante US nian horisehik bolu Australia atu halo negosiu justu kona ba ninia fronteira tasi hamutuk ho nia vizinu Timor-Leste iha laran 3 to’o 5 nia laran.

Iha Karta ba Primeiru Ministru John Howard, membrus 53 Kongresu bolu Australia atu “la’o seriu no lalais halo negosius hamutuk ho Timor-Leste atubele harii fronteira maritimu permanente no justu no mos provizaun atu fahe ho maneira ekuitavel, rekursus gas no minas iha Tasi Timor.”

Karta deskreve rezultados husi negosiu fronteira maritimu importante “ba desenvolvimjentu ekonomiku no seguransa abanbainrua Timor-Leste nian,” no halo ejizensia ba “ governu rua hotu atu engaje iha laran negosiu ho fiar kmanek atubele rezolve sira nia fronteira meritimu halo tuir prinsipius lei internasional.”

Karta nee hatoo”esperansa katak governu rua hotu sei konkorde ba prosesu legal atu hetan resolusaun imparsial karik haksesuk fronteira labele rezolve halo tuir negosiasaun.”

Karta nee mos halo ejizensia ba Australia atu halo enkontru fulanfulan “hanesan Timor-Leste husu tiha ona” atubele rezolve lia iha laran tinan tolu ka lima duke fali enkontrus fulan nen ida idak nebe Australia hakarak.

Rendimentus “husi areas iha Timor-Leste nia sorin husi linha media maibe laos iha laran Area Desenvolvimentu Minas hamutuk nudar define iha Tratado Tasi Timor (tenke) lori nudar hein hela to’o oras nebe fronteira permanente mak harii,” karta hateten.

“Mundu tonak mak tau matan makaas ba oinsa Australia trata Timor-Leste iha laran negosiasaun fronteira nee.” hateten Karen Orenstein, Kordenador Washington husi Rede Asaun Timor-Leste (East Timor Action Network). “Karta Kongresional fo notisia ba Australia katak sira sei lakon fiar kmanek nebe sira hamosu iha 1999 se karik sira nauk dolar biliaun rendimentu petroliais husi Timor-Leste.”

Karta nee mak hahu husi Representante Barney Frank (D-MA).

Diskusauns fronteira nia dala ikus mai mak aponta atu hala’o iha Dili, Timor-Leste, iha laran fulan Avril 19-23.

Istoria

Depozito gas natural no minas substantivu mak rai iha okos Tasi Timor entre Timor-Leste no Australia. Finalidade dolar biliauns rendimentu hein hela akordu fronteira permanente.

Iha fulan Outobru 2002, Timor-Leste hahu Lei Fronteira Maritimu, halo reklama ba milha nautiko 200, iha diresaun hotu hotu, bazeia ba Nasauns Unidas nia Kompre-promisu kona ba Lei Tasi. Iha nebe vizinu nia reklama sobre malu, hanensan kazu entre Timor-Leste no Australia, rain sira tenke halo negosiu atu harii fronteira maritimu permanente, baibain halo tuir linha fahe ba rua distansia husi tasi sorin to’o tasi sorin.

Iha Marzu 2002, Australia fo notifikasaun formal katak nia sei halai sai husi mekanizmus legal internasional – Tribunal Internasional Justisa no mos Tribunal Internasional kona ba Lei tasi – atubele rezolve lia fronteira nebe labele rezolve halo tuir negosiasaun. Timor-Leste nia Primeiru Ministru (foin atu hahu momento nee) deskreve Australia nia husik partisipasaun hanesan asaun ladun belun. Asaun halai sai nee prevene nasaun foun atubele lori Australia ba fora nee atu hasoru katak nia lakohi engaje iha laran negosiasauns fronteira permanentetempu justu no kooperativu.

Timor-Leste mak iha nasaun mundu nia kik liu hotu nia leet, hasoru terus husi nivel kik servisus publikus baziku no mos dezempregamentu aas. Agora daudaun Timor-Leste sira luta atulabele impresta osan husi instituisauns finansas internasional, tanba nia presiza sobre defisitu US$126 miliaun finansas orsamentu nasional entre tinan 2005 no 2007.

Maski entre 1999 to’o ohin, governu Australia mak simu liu US$1 biliaun hanesan reindimentus husi kampus gas no minas besik liu dala rua ba Timor-Leste duke fali Australia, nebe sei nafatin Timor-Leste nian karik iha okos resolusaun fronteira justu.

Sentidu liafuan iha r nebe akampanhia aktu Senate Foreign Operations Appropriations aprova husi Komite Apropriasauns iha Luhu 2003 hatoo, “ Komite nee mak konsiente kona ba negosiasauns entre Timor-Leste no Australia kona ba rezervatorius minas, nebe sei iha importansia kritiku ba desenvolvimentu ekonomiku no seguransa Timor-Leste nian. Komite nee fo aten boot ba governu rua hotu atu engaje ho fiar kmanek ba negosiasauns atubele rezolve sira nia fronteira meritimu lalais no ho efisiensia halo tuir prinsipius legal internasional.”

-30-

Congress of the United States
Washington, DC 20515

8 Marzu 2004

The Honorable John Howard
Gabinete Primeiru Ministru Australia
3-5 National Circuit
Barton, ACT 2600
AUSTRALIA

Doben Primeiru Ministru Howard:

Nudar membrus Esatadus Unidas nia Uma Reprezentante nian nebe mak ema apoiu makaas Timor-Leste, ami hakerek atu ejize Ita-boot nia rain atu halo asaun seriu, lalais no efisiente atu halo negosiasauns hamutuk ho Timor-Leste atubele etabelese fronteira maritimu permanente-ida nebe justu no mos halo fahe ekuitavel rekursus mina no gas iha Tasi Timor.

Ami rekonhese knar kritiku nebe Ita-boot nia rain mak halo iha Timor-Leste nia funu atu hetan independensia, no mos ami hatene Ita-boot nia hakaas-an diplomatiku mak instrumental iha prosesu atu hahu dialogu entre ofisial Indonezia noa nationalistas Timor-Leste nebe nia finalidade ma votasaun ba independensia.

Australia's nia promesa metin ba seguransa regiaun, no nia preokupasasun liuliu kona ba Timor-Leste, mak mos evidente bainhira Ita-boot indika Junha foin liu ba katak forsas armadas Australianu bele hela iha Timor-Leste halo tuir tinan tinan atubele prevene rai nee “hasoru tensaun nebe la aseitavel no mos karik mono.”

Nudar rain ida nebe kiak liu hotu iha Asia Sud-leste, Timor-Leste nia dependensia ba tulun finansas estranjeiru nian mak faktor ida nebe prevene nia atubele halo konsolidasaun ninia estabilidade no desenvolvimentu ekonomiku, nebe nafatin aumenta tensaun nebe rai nebe sei kontinua hasoru.. Nunee mak tanba sa ami fo apoiu ba deklarasaun nebe ami nia kolegas sira iha Senate Foreign Operations Appropriations Subcommittee inkilui iha relatoriu nebe akampanhia tinan agora nia aktu tulun finansas estranjeiru sublinha oinsa  negosiasauns kona ba fronteira maritimu no mos rezervatorius petroliais mak importante la halimar ba desenvolvimentu ekonomiku no seguransa abanbainrua nian Timor-Leste ninian.

Ami mos hamutuk ho ami nia kolegas iha Senatu nee atu ejize governu rua hotu atu engaje ho negosiasauns fiar-kmanek atubele rezolve sira nia fronteira maritimu halo tuir prinsipius legal internasional, no mos ami espera katak governu rua hotu bele konkorde ba prosesu legal ida atu halo rezolusaun imparsial karik hakesuk-malu fronteira labele rezolve halo tuir negosiasaun.

Ami mos fo aten-boot ba Ita-boot atu rona Primeiru Ministru Mari Alkatiri nia liafuan nebe bolu Ita-boot atu halo kompletu negosiasauns iha laran tinan tolu to’o lima. Ami mak kontente ona katak enkontur uluklai nian entre governu rua hotu imia nian mak la’o iha Novembru, maibe ami mak laran-tun tanba Ita-boot nia governu nia hakarak nafatin katak enkonturs bi-lateral kona ba fronteira sei la’o fulan nen ida idak no fo encourajem ba Ita-boot atu hala’o negosiasauns nee fulanfulan, nudar Timor-Leste nia hahusu.

Finalmente, tanba reklama sobre malu husi rain rua, ami sei espera makaas katak rendimentu husi areas nebe nafatin hakesuk malu iha Timor-Leste nia sorin husi linha iha klaran tasi sorin rua maibe laos iha laran Area Desenvolvimentu Minas Hamutuk nudar define iha Tratado Tasi Timor sei nafatin konsidere hanesan labele book to’o oras nebe fronteira permanente tasi mak harii.

Ami fiar Ita-boot nia rain nia apoiu metin ba liberdade no seguransa Timor-Leste nian sei inklui rekonhesimentu Timor-Leste nia integridade territoriu no mos nia direitu ba resolusaun lalais kona ba haksesuk malu fronteira maritimu.

[Assina husi 53 membrus U.S. House of Representatives, naran:]

REP. BARNEY FRANK
REP. NANCY PELOSI
REP. CHRISTOPHER H. SMITH
REP. TOM LANTOS
REP. HOWARD L. BERMAN
REP. PHIL ENGLISH
REP. GARY L. ACKERMAN
REP. JANICE D. SCHAKOWSKY
REP. DONALD M. PAYNE
REP. CAROLYN B. MALONEY
REP. SHERROD BROWN
REP. WILLIAM D. DELAHUNT
REP. ROBERT WEXLER
REP. MAURICE D. HINCHEY
REP. RAUL M. GRIJALVA
REP. LANE EVANS
REP. TAMMY BALDWIN
REP. JAMES P. McGOVERN
REP. DALE E. KILDEE
REP. JOHN W. OLVER
REP. EDOLPHUS TOWNS
REP. CHARLES B. RANGEL
REP. DENNIS J. KUCINICH
REP. PATRICK J. KENNEDY
REP. JAMES R. LANGEVIN
REP. JIM McDERMOTT
REP. RAHM EMANUEL
REP. HENRY A. WAXMAN
REP. NITA M. LOWEY
REP. JULIA CARSON
REP. ANTHONY D. WEINER
REP. ELLEN O. TAUSCHER
REP. MAJOR R. OWENS
REP. MICHAEL M. HONDA
REP. DENNIS A. CARDOZA
REP. MADELEINE Z. BORDALLO
REP. NEIL ABERCROMBIE
REP. JOHN LEWIS
REP. FORTNEY PETE STARK
REP. WILLIAM O. LIPINSKI
REP. BARBARA LEE
REP. DANNY K. DAVIS
REP. ED PASTOR
REP. PETER A. DeFAZIO
REP. ROBERT E. ANDREWS
REP. BOBBY L. RUSH
REP. JOHN F. TIERNEY
REP. SHEILA JACKSON-LEE
REP. JERROLD NADLER
REP. NYDIA M. VELAZQUEZ
REP. ELEANOR HOLMES NORTON
REP. MICHAEL R. McNULTY
REP. EARL BLUMENAUER

horizontal rule

The Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis (La’o Hamutuk)
Institutu Timor-Leste ba Analiza no Monitor ba Dezenvolvimentu
Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste
P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste
Tel: +670-3321040 or +670-77234330
email: 
info@laohamutuk.org    Web: http://www.laohamutuk.org    Blog: laohamutuk.blogspot.com