La’o Hamutuk

Bulletin  |  Surat Popular  |  Topic index  |  Reports & Announcements  |  Updates
Reference  |   Presentations  |  Mission Statement  |  LH Blog  |  Search  |  Home


Timór-Leste atu Debe: Lojika ka La’e?

Husi NGO La’o Hamutuk, Timor Post, 26 Novembru 2009

Timór-Leste hafoin besik tinan atus-lima moris tuir nasaun seluk nia ukun no bandu (kolonializmu Portugues, okupante Indonéziu no administrasaun UNTAET), foin mak restora ninia loron ukun-rasik-an iha 20 Maiu 2002. Durante tinan hirak ne’e nia-laran, estadu nasaun ne’e moris no sustenta ninia povu no governasaun ho osan husi Petróleu la’os ho osan imprestimu.

Timor-Leste hahú harii nasaun soberanu hori-uluk too oras ne’e lahoo debe osan ruma husi nasaun/ instituisaun estranjeiru seluk. Maibé tentasaun barak mosu, ikus-ikus ne’e, Governu Timór-Leste hahú halo lejislasaun, aprosimasaun diplomatika no asaun finanseira balun atu lori nasaun ne’e ba debe osan husi governu ka instituisaun estranjeiru sira. Karik Governu hodi nasaun nia naran ba debe osan husi rai seluk, ida ne’e sei prejuizu nasaun ne’e nia emar liu-liu oan-ho-bei-oan sira iha prosesu dezenolvimentu ba iha futuru.

Nasaun debedor barak esperensia katak osan imprestimu ne’e fó benefísiu liu ba ema riku-sira duke ema ki’ak. Basa wainhira osan imprestimu ne’e uza ba halo mega-projetu ruma konserteza ema riku sira mak iha kompańia no modal atu hetan servisu barak-liu. No labele nega mós ema riku sira iha asesu barak liu ba fasilidade no oportunidade ne’ebé ema ki’ak sira la bele, tan ne’e, bele akontese dunik katak ema riku sei riku ba beibeik no ema ki’ak sei ki’ak liutan. Pior-liu mak impaktu husi debe no atu selu fali tusan ne’e sei afekta no fó todan liu ba ema ki’ak sira ne’ebé falha atu tulun povu ka dezenvolve sira-nia ekonomia rai-laran. No tenke tau iha hanoin katak maske tusan nia funan ne’e kiik ka la iha-liu, maibé iha nafatin obrigasaun atu selu osan inan ne’ebé debe ona. Importante liu atu hatene mós mak wainhira Ministra Finansa halo ona akordu imprestimu ida iha forsa legál maka’as liu lei iha nasaun ne’e (inklui Orsamentu Estadu), tantu wainhira Parlamentu no governu futuru mai la hetan kbiit atu hapara ka prevene atu selu fali osan ba kreditor.

Hakat husi esperensia hanesan krize debe durante 1992 too 1998, ho imprestimu balun mak kansela ona no reforma balun, maibé injustisa ekonómia baziku sei existe nafatin.  Nune’e nasaun barak ne’ebé halo imprestimu, ninia emar sira nunka moris iha prosperiadade no iha ambiente ekonomia ida be dezenvolvidu, satan nasaun ida hanesan Timór-Leste ne’ebé 98% gastu estadu depende ba reseita husi minarai. Ho laiha planu ba tempu naruk no tendensia governu atu gasta osan arbiru de’it  la suka ho reseita ne’ebé iha agora ne’e, sei lori Timór-Leste monu ba rai-kuak ‘malisan rekursu’. Ho konsiente hanesan ne’e enkoraje atu gasta osan barak ba tempu ohin-loron de’it no lahoo hanoin ba impaktu ne’ebé sei mosu mai iha futuru. Wainhira hanoin ida atu gasta osan barak ba bebeik, tenta atu ba halo imprestimu hodi aumenta gastu ba halo mega-projétu.  

Iha Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru foun fó biban no kbi’it tomak ba Ministériu Finansa hodi estadu nia naran atu ba halo imprestimu hafoin rona no hetan tiha aprovasaun husi Parlamentu kona-bá osan hira mak atu ba impresta. Maibé lei ne’e la defini klaru kona-bá kondisaun no mekanizmu atu selu fali oin-nusa, selu osan funan halo oinsa no konsekuensia sa’ida mak sei musu karik estadu la bele selu fali.

Maske iha Lei Orsamentu no Jestaun Finanséru mós fó konsiderasaun ba ekuidade ba jerasaun agora no ba futuru, imprestimu ne’ebé lei ne’e fo dalan, kontradikte hodi gasta arbiru riku soin ita nia oan sira nian atu selu ba atitude atuál loro-loron nian. Ida ne’e la habadak objetivu baziku ne’ebé sai fundamental ba Fundu Petróleu atu halo jestaun rendimentu ba rekursu la’os-renovavel ba benefísiu tempu naruk nian, duke gasta fundu ne’e arbiru de’it agora no tau-todan tusan ba ita nia be oan sira. Tan ne’e, ita haree no sente katak Timor-Leste la bele dunik atu ba halo imprestimu wainhira rendimentu petróleu sei iha, maibé hanesan ita hatene katak minarai ne’e loron ida sei maran (hanesan Bayu Undan sei remata iha tinan 2023), tantu ita tenke hahú ona hanoin atu uza fundu ne’e ba dezenvolve seitor sira seluk.

Tan ne’e, atu hase’es nasaun no povu ne’e, kestaun importante mak la’os kona-bá oinsa atu ba debe, maibé tamba sa mak atu ba debe:

  • Osan ne’e atu uza ba halo saida? Ida ne’e bele garante atu hasa’e kresimentu ekonómia no reseitas doméstiku natoon hodi selu fali impréstimu?

  • Osan ne’e atu uza hodi sosa fali sasan husi nasaun ne’ebé fó impréstimu? Karik aluga kompańia Portugues atu halo liron karun liu duke aluga ema seluk, no ita sei selu osan-funan efetivamente hamutuk 100%.

  • Osan hira mak atu selu fali? No wainhira?

  • Osan hodi selu ne’e mai husi ne’ebé los?

  • Karik Timór-Leste la bele selu fali, nia konsekuensia saida?

Lei Fundu Petróleu (mos Ingles) ne’e la permite Fundu atu uza hanesan garantia ba impréstimu. Maibé ema sira be fó impréstimu hatene ona katak 98% rendimentu Timór-Leste nian mai husi Petróleu no rendimentu ne’e (ka fundu ne’e) sei hodi taka Orsamentu Estadu ne’ebé latoo (defisit). Iha dalan seluk atu hateten, se mak bele ekspekta Timór-Leste atu selu fali tokon rihun (biliaun) $3 karik ita laiha rekursu minarai ruma?

Maske debe ho selu osan-funan kiik, maibé atu selu fali tusan sei reduz osan ne’ebé Timór-Leste atu uza husi Fundu Petróleu. Mai ita buka hatene saida mak mosu karik ita impresta tokon rihun $3 iha tinan 2010 ho funan 2%, no selu fali iha tinan 30 nia-laran. Wainhira tusan ne’e selu hotu iha dekade tolu-nia laran, ita sei selu fali hamutuk tokon rihun $4.14. Ita sei hamenus Fundu Petróleu, mós reduz osan ne’ebé mak governu bele foti tuir Rendementu Sustentavél Estimatiza (RSE/ESI) ba tokon $125 kada tinan ba rohan la’ek.

No iha Proposta Orsamentu Jeral Estadu 2010 la husu Membru Parlamentu atu aprova Timór-Leste ba halo imprestimu, maibé iha ona sinál hatudu katak aprovasaun hanesan ne’e iha ona garantia, nune’e rekere “diretiva” ida de’it molok governu hodi nasaun nia naran bele halo imprestimu. Iha mós diskusaun kona-bá asinatura Momerandu Intendimentu ida ho Portugal ne’ebé bele “aranja no selu ba projétu infraestrutura ne’ebé konkorda tiha ona” atu “selu hikas iha tempu ikus-mai” maibé “sei la hola parte iha Orsamentu Jéral Estadu nian”. Parágrafu seluk hateten katak Governu sei “buka aprovasaun” husi Parlamentu wainhira deside osan hira mak atu impresta, ne’ebé ekspekta pelumenus tokon-rihun $3 durante projétu ne’e ba tinan hirak nian-laran.

Iha Proposta Orsamentu Estadu 2010, iha Ministériu Finansa nia Planu Asaun la temin kona-bá impréstimu ka iha rektifikasaun orsamental tinan-klaran, maibé ita hatene klaru ona katak Governu planea ona atu halo orsamentu rektifikativu, hodi aumenta tan gastu no hetan aprovasaun ba imprestimu.

Ikus-liu, ami hanoin katak asuntu imprestimu ne’e importante no interesante, nune’e La’o Hamutuk nafatin halibur informasaun (www.laohamutuk.org) no prontu atu fahe ho ema sira hotu.

Link to information in English about whether and why Timor-Leste should borrow.

The Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis (La’o Hamutuk)
Institutu Timor-Leste ba Analiza no Monitor ba Dezenvolvimentu
Rua D. Alberto Ricardo, Bebora, Dili, Timor-Leste
P.O. Box 340, Dili, Timor-Leste
Tel: +670-3321040 or +670-77234330
email: 
laohamutuk@gmail.com    Web: http://www.laohamutuk.org    Blog: laohamutuk.blogspot.com