|
Deve sei hadalan lalais Timor-Leste ba “Malisan Rekursu” Husi Juvinal Dias, 15 Abril 2010 Liga ba pajina iha lingua Tetum kona ba Timor-Leste tenke debe ka la'e? Click iha desenho balu atu hare boot liu. Introdusaun Iha fulan Agusto 2009, Timor-Leste, liu husi Parlamento Nasional hahu ona esbosu lei ba orsamento no jestaun finanseiru nian, LEI No. 13 /2009 Orçamento e Gestăo Financeira ida ne’e hetan vigor iha 21 Outubru hodi troka regulamentu UNTAET No.2001/13 ne’ebe durante ne’e sai mata dalan ba orsamento no jestaun finanseiru Timor-Leste. Lejislasaun foun ida ne’e hadalan estadu Timor-Leste atu halo deve osan husi nasaun estranjeiru no mos bele fo imprestimus ba ema, kompanha ka instituisaun ida. Timor-Leste hahu tan halo aprosimasaun diplomatiku nian ho nasaun balun hodi bele hetan deve, iha loron 21 fulan Ministeriu Finansa Timor-Leste no Portugal nian, asina Memorandu de Intendimentu ida katak Timor-Leste bele hetan deve husi Portugal. Akordu ne’e ho objetivu katak, Timor-Leste bele hetan “Kreditu tusan mamar” husi governu Portugal liu husi Banku komersial Portugal nian. Deve husi Portugal ida ne’e sei la inklui ba Orsamento Jeral Estadu. Tuir MoU ne’e Timor-Leste sei hetan Euro tokon 500 ka tokon US$ 750, ho planu inisiu Euro tokon 100. osan husi deve ida ne’e sei uza atu finansia projeitu infrastrutura iha Timor-Leste. Aleinde ida ne’e, iha mos aprosimasaun diplomatiku nian ne’ebe governu Timor-Leste halo ho governu Xina iha fulan Outubru 2009. Strategia estadu Timor-Leste nian ho intensaun atu deve, haforsa tan husi proposta Orsamento Jeral Estadu 2010 nian. Hanesan iha governu halo redusaun drastiku tebes ba orsamento ne’ebe atu aloka ba projeitu Oleo Pezadu nian. Aumenta kapasidade ba projeitu nian kompara ho planu inisiu iha Orsamento Jeral Estadu 2009, no depois aloka tiha orsamentu balun husi projeitu ida ne’e ba “Pakote Referendum”. Stratejia no mudansa planu hirak ne’e presiza orsamentu boot liu tan. Problema deve nian Maske iha ona Lei Orsamento no Jestaun finanseiru no aprosimasaun diplomatiku balun, ne’ebe sei hadalan Timor-Leste ba deve, maibe, laiha informasaun ne’ebe ofisialmente publika husi governu sobre planu imprestimu nian, entaun susar ba ita atu hatene saida mak sai objetivu no razaun fundamental husi governu rasik. Problema deve dala barak akontese no estraga nasaun terseiru mundu sira, tamba ema ka nai-ulun sira hanoin deit ba oinsa atu hetan osan husi deve, no la hanoin oinsa atu selu fila fali tusan iha futuru nasaun ian. Tamba normalmente planu governu ida nian, dala barak mak iha tempu badak nia laran deit ka periodu governasaun ida nia laran. Planu ne’e nia interese mak oinsa bele halo buat ruma iha tempu molok eleisaun tuir mai akontese. Deve dala barak halo gastus estadu nian tinan-tinan aumenta bo’ot, maibe barak mak lori hodi selu ba tusan iha rai liur. Entaun montante orsamento ne’ebe aprova iha Parlamento Nasional atu finansia dezenvolvimentu seitor publiku rai laran nian menus liu.
Nune’e mos, Instituisaun Finanseiru Internasional sira, dala barak uza oportunidade hodi fo konselu ida ne’ebe dada no lasu nasaun kiik sira hodi monu ba deve. Timor-Leste rasik mos hetan ona “iis” husi ajensia internasional sira, hanesan, Banku Mundial no JICA, atu halo deve. Problema boot ne’ebe dala ruma ita haluha ona maka, Instituisaun Finanseiru Internasional sira dala barak fo deve ba nasaun terseiru mundu sira hodi halo transformasaun moris sosial nian husi nasaun kiak ba nasaun dezenvolvidu, liu husi deve atu finansia projeitu infrastrutura boot iha rai laran. Banku rai liur sira fasilita nasaun ne’ebe hetan deve hodi bele selu sasan importasaun ba projeitu nian inklui mos ekipamentu militar husi rai liu ka rai ida ne’ebe fo imprestimu. Entaun osan sira ne’e nia sirkulasaun laos ba ekonomia rai laran, maibe suli nafatin ba rai liur, ikus liu nasaun ne’ebe deve tenke selu tusan sira ne’e ho osan husi fontes seluk ka halo rekursu naturais ka riku-soin seluk sai hanesan garantia ba deve. Maske Governu ka ema ulun boot sira mak halo akordu hodi halo deve hodi povo hotu nia naran, maibe ikus liu povo rasik mak sei lori naha boot ne’e, hodi selu fila fali tusan lideransa sira nian. Akordu deve, makaas liu duke lei rai laran ka Orsamento Estadu nian. Nasaun tenke atende uluk lai hodi selu tusan husi deve nian, molok aloka osan ba Orsamento Estadu. Nasaun kreditor ka Instituisaun Finanseiru Internasional ida, iha poder boot hodi obriga estadu rai laran nian hodi selu tusan. Maske Lei Fundu Minarai la fo dalan hodi uza riku-soin Fundu Minarai hanesan garantia, maibe nasaun kreditor sei ba foti obrigamente, osan husi Fundu Minarai hodi selu ba Timor-Leste nia deve, karik ita la konsege selu ho fontes orsamento seluk. Deve mos hanesan sistema neo-kolonialisme ba nasaun terseiru mundu sira, tamba nasaun ne’ebe iha tusan boot no barak, sei labele fo asistensia sosial ba nia povo sira. Osan husi riku-soin rai laran nian, tuir lolos tenke uza ba dezenvolve rai laran nian, maibe tamba deve, tenke suli makaas tinan-tinan ba rai liur. Investimentu no Gastus Ema barak, inklui ekonomista internasional sira, hateten katak, Timor-Leste tenke uza nia osan ba iha rai laran. Timor-Leste labele rai hela nia osan iha Banku reserve Federal EUA deit. Maibe sira la esplika kona-ba oinsa atu uza osan ne’e iha rai laran. Dala barak mos, pareser husi peritu balun nia tendensia hodi halo gastus deit, laos atu halo investimentu. Tamba ne’e Timor-Leste rasik, tenke defini oinsa uza nia Fundu Minarai ba investimentu. Lei tenke regula oinsa halo investimentu ka uza Fundu Minarai nian, Estadu ka Governu tenke halo investimentu, gastus ka buat seluk bazeia ba lei, hodi justifika katak utilizasaun ida ne’e iha transparansia, akuntavel no iha benefisiu ba estadu-povo Timor-Leste. Lei ida ne’e atu prevene, utilizasaun riku-soin povo no nasaun nian ba interese grupo ka benefisia ekonomia rai seluk nian. Investimentu lolos husi Fundu Minarai, mak oinsa ita aloka osan husi Fundu Minarai ba iha seitor produtivu ida iha Timor-Leste, ne’ebe iha futuru bele fo reseitas no benefisiu ida ne’ebe sustentavel. Investimentu laos atu halo gastus ba nesesidade temporariu. Investimentu tenke, parte husi planu nasional nian ida ne’ebe regula mos ho Konstituisaun RDTL rasik. No nia resultadu mak bele estimula kresimentu ekonomia rai laran no hamosu ekonomia nasaun ida ne’ebe independente no sustentavel iha futuru. Reseitas minarai no dalan ba malisan rekursu Timor-Leste hanesan nasaun ida ne’ebe depende makas ba minarai iha mundu, no mos nia rekursu minarai rasik limitadu liu, lolos reseita minarai ida ne’e labele sura hanesan rendimentu ba nasaun, tamba nudar transformasaun husi forma riku-soin iha rai okos ba forma osan. Maske ita la halo eksploitasaun, rekursu ida nafatin nudar riku soin.
Tamba ne’e, la lojiku liu ba Timor-Leste atu halo imprestimu wainhira osan husi petroleum nian sei suli hela mai, hafoin selu fali ba, wainhira rekursu naturais Timor-Leste nian menus ka maran. Ita hotu bele relembra katak, iha biban boot ba Timor-Leste atu halo deve husi liur, wainhira Timor-Leste hahu nia governasaun iha 2002. Deve bele akontese wainhira nasaun nia situasaun ekonomia nia fraku, no iha defisit orsamental nian, Timor-Leste iha defisit no situasaun ekonomia ne’ebe fraku iha tinan 2002-2004, molok estabelesimentu Fundu Minarai. Maibe deve husi liur nunka akontese, tamba ne’e, ita tenke iha orgulhu boot ba ida ne’e. Karik Timor-Leste hahu ona deve osan husi nasaun seluk ka instituisaun finanseiru internasional ruma, no sei selu iha futuru. Ita lahatene karik oinsa governu bele fila fali tusan ida ne’e iha futuru . Maske tusan Ida ne’e tama kategoria konsensional (funan husi tusan ida ne’e kiik liu kompara hotusan iha merkadu nian), Timor-Leste sei hetan susar atu selu ne’e tamba:
Ikus liu, kestaun importante mak Timor-Leste tenke konsidera maka la’os kona-b’a oinsa atu ba debe, maibé :
|
The Timor-Leste Institute for Development Monitoring and Analysis (La’o Hamutuk) |